Lõuna-Aafrikas Johannesburgi lähedal Sharpeville'i linnas asuvas mustas alevikus avas Afrikaneri politsei tule relvastamata mustade Lõuna-Aafrika meeleavaldajate rühmas, tappes 69 inimest ja haavates 180 masinast püssirohtu. Meeleavaldajad protesteerisid Lõuna-Aafrika valitsuse mittevalgete reiside piiramise vastu. Sharpeville'i veresauna tagajärjel puhkesid Kaplinnas meeleavaldused ja enne valitsuse vägede korra taastamist arreteeriti rohkem kui 10 000 inimest.

Juhtum veenis apartheidi-vastast liidrit Nelson Mandelat loobuma vägivallatust hoiakust ja korraldama poolsõjalisi rühmitusi, et võidelda Lõuna-Aafrika institutsionaliseeritud rassilise diskrimineerimise süsteemiga. 1964. aastal mõisteti Mandela pärast väikseid sõjalisi aktsioone riigireetmises süüdi ja mõisteti eluks ajaks vangi. Ta vabastati 27 aasta pärast ja 1994 valiti ta Lõuna-Aafrika esimeseks mustaks presidendiks.