President Harry S. Truman teatas 27. juunil 1950, et ta tellib Lõuna-Koreasse USA õhu- ja mereväed, et aidata demokraatlikel riikidel tõrjuda kommunistlik Põhja-Korea. Ta selgitas, et USA viib läbi suurt sõjalist operatsiooni, et jõustada ÜRO resolutsioon, mis kutsub üles lõpetama vaenutegevus ja peatama kommunismi levik Aasias. Lisaks USA vägede tellimisele Koreasse, saatis Truman ka USA 7. laevastiku Formosasse (Taiwan), et kaitsta kommunistliku Hiina sissetungi vastu, ning käskis Vietnami kommunistlike sissidega võitlevatel Prantsuse vägedel kiirendada sõjalist abi.
Teise maailmasõja lõpu poole jääval Jalta konverentsil nõustusid USA, NSV Liit ja Suurbritannia jagama Korea kaheks eraldi okupatsioonitsooniks. Riik jagunes piki 38. paralleeli, põhjavööndi okupeerisid Nõukogude väed ja lõunas ameeriklased. 1947. aastal kutsusid USA ja Suurbritannia üles korraldama kogu Koreas vabad valimised, kuid nõukogulased keeldusid seda täitmast. Mais 1948 kuulutati Põhja-Koreas välja Korea Demokraatliku Rahvavabariigi kommunistlik riik. Augustis loodi Lõuna-Koreas Korea demokraatlik Vabariik. 1949. aastaks olid nii USA kui ka NSV Liit suurema osa oma vägedest Korea poolsaarelt välja viinud.
25. juuni 1950 (24. juunil Ameerika Ühendriikides ja Euroopas) koidikul tungisid Lõuna-Koreasse üle 38. paralleeli 90 000 Põhja-Korea rahvaarmee kommunistlikku armee, saades Korea Vabariigi väed täielikult valve alt ja heites nad kiirustades lõunapoolne taganemine. 25. juuni pärastlõunal kogunes USA Julgeolekunõukogu erakorralisele istungile ja kiitis heaks USA resolutsiooni, mis kutsus üles vaenutegevust viivitamatult lõpetama ja Põhja-Korea vägesid tagasi viima 38. paralleelile. Sel ajal boikoteeris NSV Liit Julgeolekunõukogu USA keeldumise üle Hiina Rahvavabariiki vastu võtta ja seetõttu jättis ta võimaluse veto panna seda ja teisi USA olulisi resolutsioone.
President Truman teatas 27. juunil rahvale ja kogu maailmale, et Ameerika sekkub Korea konflikti, et takistada iseseisvuse saavutamist kommunismi poolt. Truman väitis, et Põhja-Korea sissetungi taga oli NSV Liit ja tegelikult olid nõukogulased andnud sissetungile vaikiva nõusoleku, mis viidi läbi Nõukogude päritolu tankide ja relvadega. Vaatamata kartusele, et USA sekkumine Koreasse võib pärast aastaid kestnud “külma sõja” viia lahtiste sõjapidamisteni Ameerika Ühendriikide ja Venemaa vahel, leidis Trumani otsus Kongressi ja USA avalikkuse ülekaalukat heakskiitu. Truman ei palunud sõjakuulutust, kuid Kongress hääletas eelnõu pikendamise poolt ja andis Trumanile loa reservväelaste kutsumiseks.
28. juunil kogunes Julgeolekunõukogu uuesti ja kuna Nõukogude Liit jätkas oma äraolekut, võttis ta vastu USA resolutsiooni, millega kiideti heaks jõu kasutamine Põhja-Korea vastu. 30. juunil leppis Truman kokku USA maavägede suunamisega Koreasse ja 7. juulil soovitas Julgeolekunõukogu panna kõik Korea saadetud väed USA juhtimise alla. Järgmisel päeval nimetati kindral Douglas MacArthur Korea kõigi USA vägede ülemaks.
Sõja avakuude ajal liikusid USA juhitud USA väed kiiresti põhjakorealaste vastu, kuid Hiina kommunistlikud väed sisenesid oktoobris pettumuse poole, lastes liitlased kiirustades tagasi tõmbuda. 1951. aasta aprillis vabastas Truman MacArthuri käsust pärast seda, kui ta ähvardas Trumani väljakuulutatud sõjapoliitikat trotsides avalikult Hiinat pommitada. Truman kartis, et Hiinaga peetavate lahingute laienemine tõmbab Nõukogude Liidu Korea sõja juurde.
1951. aasta maiks lükati kommunistid tagasi 38. paralleelile ja lahingujoon püsis selle sõja lõpuni selles läheduses. 27. juulil 1953 allkirjastati pärast kaheaastaseid läbirääkimisi vaherahu, millega lõpetati sõda ja taastati 1945. aasta Korea diviis, mis on endiselt olemas. Korea sõjas hukkus umbes 150 000 sõjaväelast Lõuna-Koreast, USA-st ja osalevatest USA riikidest ning hukkus koguni miljon Lõuna-Korea tsiviilisikut. Hukkus hinnanguliselt 800 000 kommunistlikku sõdurit ja rohkem kui 200 000 Põhja-Korea tsiviilisikut.
Algselt kaotatud Ameerika Ühendriikide vägede arv oli 54446 hukkunut, mis oli vastuoluline, kui Pentagon tunnistas 2019. aastal, et kõik Korea sõja ajal kogu maailmas tapetud USA väed liideti sellesse numbrisse. Näiteks peeti Korea sõja ohvriks iga ameeriklasest sõdurit, kes hukkus kõikjal maailmas autoavariis juunist 1950 kuni juulini 1953. Kui need surmad lahutatakse 54 000 koguarvust, jättes Korea operatsioonide teatrisse vaid ameeriklased, kes hukkusid (ükskõik mis põhjusel), siis Korea sõjas hukkunute arv on kokku 36 516.
