Marylandi osariigi seadusandja John Merryman arreteeritakse katses takistada liidu vägede liikumist Baltimore'ist Washingtoni kodusõja ajal ning teda hoiab liidu sõjaväe ametnikud Fort McHenry's. Tema advokaat otsis kohe habeas corpus 'i kohtuotsust, et föderaalkohus saaks süüdistusi uurida. President Abraham Lincoln otsustas siiski peatada habeas corpus 'i õiguse ning Fort McHenry käsutuses olev kindral keeldus Merrymani ametivõimudele üle andmast.
Ülemkohtu peakohtunik (ja ka kurikuulsa Dred Scoti otsuse autor) föderaalkohtunik Roger Taney andis välja määruse, mille kohaselt president Lincolnil puudusid volitused peatada habeas corpus. Lincoln ei vastanud, ei kaevanud ega käskinud Merrymanit vabastada. Kuid 4. juuli kõne ajal oli Lincoln trotslik, kinnitades, et tal tuleb lõunaosas mässu peatamiseks reeglid peatada.
Viis aastat hiljem toetas uus ülemkohus sisuliselt Justiits Taney otsust: Sõltumatus kohtuasjas leidis kohus, et habeas corpusi võib peatada ainult kongress ja tsiviilisikud ei allu sõjakohtule isegi sõja ajal.
See polnud esimene ega viimane kord, kui USA föderaalvalitsus eiramise ajal tahtlikult eiranud oma seadusi. Sajad tuhanded Jaapani ameeriklased saadeti pärast Pearl Harbori sadama rünnakut ja Ameerika sisenemist Teisesse maailmasõda interneerimislaagritesse. Umbes nelikümmend aastat hiljem leidis USA kongressikomisjon, et laagrites viibijad olid diskrimineerimise ohvrid. Igale laagris ellujäänule pälvis USA valitsus 20 000 dollarit kompensatsiooni.
