Sisu

• Lusitania eelmäng: Saksamaa kuulutab välja piiramatu allveesõja
• Lusitania valamud: 7. mai 1915
• Ameerika siseneb esimesse maailmasõda

7. mail 1915, vähem kui aasta pärast Esimese maailmasõja (1914-18) puhkemist kogu Euroopas, torpedeeris Saksa U-paat ja uppus Suurbritannia ookeanilaeva RMS Lusitania teele New Yorgist Liverpooli Inglismaale. Enam kui 1900 pardal olnud reisijast ja meeskonnaliikmest hukkus üle 1100, sealhulgas enam kui 120 ameeriklast. Ligi kaks aastat mööduks enne USA ametlikku sisenemist I maailmasõda, kuid Lusitania uppumine mängis olulist rolli avaliku arvamuse pöördumisel Saksamaa vastu nii USA-s kui ka välismaal.

Lusitania eelmäng: Saksamaa kuulutab välja piiramatu allveesõja

Esimese maailmasõja puhkemisel 1914. aastal lubas president Woodrow Wilson (1856–1924) Ameerika Ühendriikidele neutraalsust - seisukohta, mida enamik ameeriklasi pooldas. Suurbritannia oli aga üks Ameerika lähimaid kaubanduspartnereid ning varsti tekkisid USA ja Saksamaa vahel pinged viimase Briti saarte karantiinikatse üle. Mitmed Suurbritanniasse sõitvad USA laevad said Saksa miinid kahjustusi või uppusid ning veebruaris 1915 kuulutas Saksamaa Suurbritannia ümbritsevates vetes välja piiramatu allveesõja.

Kas sa teadsid? Lusitania tegi oma neiureisi 1907. aastal. Kui see 1915. aastal uppus, oli ookeanilaev oma Atlandi ookeani 101. edasi-tagasi reisi tagasisõidul.

1915. aasta mai alguses avaldasid mitmed New Yorgi ajalehed Saksa Washingtonis asuva saatkonna hoiatuse D.C.-le, et sõjatsoonides Suurbritannia või liitlaste laevadel sõitvad ameeriklased tegid seda omal vastutusel. Teade paigutati samale lehele kui reklaam Lusitania liinilaeva peatsest purjetamisest New Yorgist tagasi Liverpoolisse. Kaubalaevade uppumine Iirimaa lõunaranniku ääres ajendas Briti admiraliteeti hoiatama Lusitaniat, et vältida piirkonda või võtma lihtsaid kõrvalehoidlikke toiminguid, näiteks siksakkida U-paate segamini laeva kursi kavandamisega.

Lusitania valamud: 7. mai 1915

Lusitania kapten eiras Briti admiraliteedi soovitusi ja oli kell 14:12. 7. mail tabas 32 000-tonnist laeva plahvatanud torpeedo selle paremal küljel. Torpeedo plahvatusele järgnes suurem plahvatus, arvatavasti laeva katelde, ja laev uppus Iirimaa lõunarannikult vähem kui 20 minutiga.

Selgus, et Lusitania vedas Suurbritannia jaoks umbes 173 tonni sõjamoona, mida sakslased nimetasid rünnaku täiendavaks õigustamiseks. Ameerika Ühendriigid protesteerisid lõpuks selle tegevuse vastu ja Saksamaa vabandas ning lubas piiramatu allveesõja lõpetada. Sama aasta novembris uppus U-paat hoiatamata Itaalia liinilaeva, tappes üle 270 inimese, sealhulgas üle 25 ameeriklase. USA avalik arvamus hakkas pöörduma pöördumatult Saksamaa vastu.

Ameerika siseneb esimesse maailmasõda

31. jaanuaril 1917 otsustas Saksamaa, kes otsustas võita oma liitlaste vastu peksmise sõja, teatada, et ta jätkab piiramatut sõda sõjatsooni vetes. Kolm päeva hiljem purustasid USA diplomaatilised suhted Saksamaaga ja mõni tund pärast seda uppus ameerika laev Housatonic Saksa U-paadiga.

Kongress võttis 22. veebruaril vastu 250 miljoni dollari suuruse relvaassigneeringute seaduse eelnõu, mille eesmärk oli muuta USA sõjaks valmis. Märtsi lõpus uppus Saksamaa veel neli USA kaubalaeva. 2. aprillil ilmus president Wilson kongressi ette ja kutsus välja kuulutama Saksamaa vastu sõda. 4. aprillil hääletas senat Saksamaa vastu sõja kuulutamise eest ja kaks päeva hiljem kinnitas esindajatekoda deklaratsiooni. Sellega astus Ameerika esimesse maailmasõda.