Sisu

• Kes oli Jack Ruby?
• Kennedy mõrv
• Jack Ruby tapab Lee Harvey Oswald
• Jack Ruby süüdimõistmine ja surm
• Mis on motiveeritud Jack Ruby?

24. novembril 1963 uimastas 52-aastane Dallase ööklubi operaator Jack Ruby (1911–1967) Ameerikat, kui ta tulistas ja tappis president John Kennedy (1917–19) süüdistatud palgamõrvari Lee Harvey Oswaldi (1939–1963). 1963). Kaks päeva varem, 22. novembril tulistati Kennedyt Dallases autosõidul sõites surmavalt surma. Peagi arreteeriti presidendi mõrva tõttu 24-aastane laotöötaja Oswald. 24. novembril, kui kahtlustatav viidi linna vanglast maakonnavanglasse, astus Ruby pealtvaatajate rahvahulgast välja ja lõi noorema mehe maha. Ürituse tunnistajaks olid miljonid ameeriklased otse-eetris. Varjulise minevikuga Chicago põliselanik Ruby mõisteti süüdi mõrvas 1964. aastal. Ta väitis, et käitus leinast ja eitas igasugust vandenõus osalemist. 1966. aastal tühistati Ruby süüdimõistmine; uut kohtuprotsessi oodates suri ta aga vähki.

Kes oli Jack Ruby?

Jacob Rubenstein, hiljem tuntud kui Jack Ruby, sündis 1911. aastal Chicagos, Poola immigrantide poeg. Ametlikes registrites on vastuolulised Ruby sünnikuupäevad; siiski kasutas ta juhiloa alusel 25. märtsi 1911. a.

Kas sa teadsid? 2019. aastal müüs Jack Ruby halli fedora, kui ta tulistas Lee Harvey Oswaldit Dallase oksjonil hinnaga 53 775 dollarit. Klambrid, mida Ruby kandis, surid Dallase Parklandi mälestushaiglas, müüsid üle 11 000 dollari, samas kui Ruby pea röntgenülesvõte läks üle 700 dollari.

Ruby, üks kaheksast õest-vennast, oli Chicagos raskustes lapsepõlves ja veetis aega hooldushoolduses. Ta pole kunagi keskkooli lõpetanud ja veetnud aastaid veidraid töid, sealhulgas uksest-ukseni müügimehe ja piletimüüjana. Teise maailmasõja ajal teenis Ruby armee õhuväes, töötades USA baasides lennukimehaanikuna. 1940. aastate lõpuks oli ta kolinud Dallasesse, kus temast sai väikese ajaga operaator ööklubide ja hasartmängude maailmas. Samuti korraldas ta mitu vahistamist väiksemate süütegude eest.

Rubiinil olid erisuhted organiseeritud kuritegevusega ning maine nimelangutajana ja reklaamiotsijana. Ta ei abiellunud kunagi ja tal polnud teadaolevaid poliitilisi kuuluvusi.

Kennedy mõrv

22. novembril 1963 sõitsid president Kennedy ja tema naine Jacqueline (1929–1994) koos Texase kuberneri John Connally (1917–1993) ja tema naisega lahtises limusiinis presidendivalimistee ääres Dallase kesklinna kaudu. Kuna nende sõiduk möödus Texase kooliraamatukogu hoonest kell 12.30, tulistas eelmisel kuul hoones tööd alustanud Lee Harvey Oswald väidetavalt kuuest korrusest kolm lasku, haavates surmavalt 46-aastast presidenti ja tõsiselt vigastades kubernerit Connally. Kennedy kuulutati surnuks 30 minutit hiljem Dallase Parklandi mälestushaiglas. Vähem kui tund pärast Kennedy mahalaskmist tappis Oswald politseiniku J. D. Tippiti (1924–1963), kes küsitles teda tänaval tema Dallase toa lähedal. Veidi hiljem arreteeris politsei kinosaalis Louisiana põliselaniku ja endise mereväelase Oswaldi, kes elas mõnda aega Nõukogude Liidus. Ta eitas Tippiti ja Kennedy tapmist, kuid arreteeriti peagi mõlema mehe mõrvas.

Jack Ruby tapab Lee Harvey Oswald

24. novembril kogunes rahvahulk reportereid, politseinikke ja kaamerameeskondi, et vaadata, kuidas Oswald viidi Dallase linna vangi keldrisse teel ooteautole, mis pidi ta viima maakonna vanglasse. Kui detektiivide poolt küljel olnud käeraudadega Oswald tuli ekraanile, tormas varjatud, kiilas, tumedat ülikonda ja halli fedora seljas kandev Jack Ruby rahvahulgast edasi. Ligikaudu kella 11.20 ajal haavas Ruby surmavalt Oswaldit ühe lasuga kõhule varjatud .38-kaliibelisest Colt Cobra revolvrist. Telekaamerad jäädvustasid rünnaku, mille tunnistajaks olid ameeriklased kogu riigis. Politsei poolt maadlema lasknud tulistaja hüüdis: “Te teate mind kõiki. Ma olen Jack Ruby. ”Oswald kiirustati Parklandi haiglasse, kus ta varsti operatsioonil suri. Mõrvas süüdistatav Ruby väitis, et ta tappis Oswald, nii et Jacqueline Kennedy ei peaks Dallasesse kohtuprotsessi naasma.

Jack Ruby süüdimõistmine ja surm

Kõrgetasemelise kohtuprotsessi ajal kaitses Jack Rubyt pro bono provokatsioon California silmapaistev advokaat Melvin Belli (1907–1996), kes väitis, et psühhomotoorse epilepsia tõttu oli Ruby vaimselt pimendada ja alateadlikult Oswaldit tulistada ning seetõttu peaks ta seetõttu tuleb leebelt kohelda. Pärast veidi üle kahe tunni kestnud arutelu tunnistas žürii 14. märtsil 1964 Ruby süüdi pahatahtlikus mõrvas ja mõistis ta elektritooli poolt surma. Belli avaldas kohtuotsuse peale nördimust ja väitis, et juut Ruby on diskrimineerimise ohver. Oktoobris 1966 pööras Texase kriminaalasjade apellatsioonikohus süüdimõistvat otsust tunnistuste ebaõige vastuvõtmise ja asjaolu tõttu, et Ruby poleks saanud sel ajal Dallases õiglase kohtuprotsessi ülemäärase avalikustamise tõttu. Uus kohtuprotsess pidi toimuma Texase osariigis Wichita Fallsis 1967. aasta veebruaris. 9. detsembril 1966 lubati Ruby siiski kopsupõletikku Parklandi haiglasse (samasse kohta, kus Kennedy ja Oswald olid surnud). Varsti pärast seda diagnoositi tal kopsuvähk. 3. jaanuaril 1967 suri ta 55-aastaselt kopsu trombides.

Mis on motiveeritud Jack Ruby?

Mõned inimesed tunnustasid Jack Rubyt kangelasena presidendi väidetava mõrvari tapmise eest, teised aga uskusid, et ta mõrvas Oswald, et hoida teda suurema vandenõu paljastamises. Ruby väitis, et ta käitus leinast impulsiivselt ja eitas kuulumist vandenõusse. (Ajakiri Life teatas, et Ruby kandis sageli käsipüssi ja et Oswaldi mõrva päeval oli ööklubi omanik jätnud oma koera autosse politseihoonest väljapoole, nagu kavatseks ta varsti tagasi pöörduda.) Ruby tegevuse muude selgituste kohta on on soovitatud, sealhulgas mõte, et ta tahab saada kangelaseks, et ta on retseptiravimite mõju all ja et tal on rahamured ning seetõttu pole tal midagi kaotada. President Lyndon Johnsoni loodud Warreni komisjoni 1964. aasta ametlik aruanne (1908–1973) novembri lõpus 1963, jõudis järeldusele, et ei Oswald ega Ruby ole Kennedy mõrvamise suurema vandenõu osa. Vaatamata pealtnäha kindlatele järeldustele ei suutnud see vaikida sündmusega seotud vandenõuteooriaid ja 1979. aastal otsustas mõrvade maja erikomisjon raportis, et Kennedy mõrvati tõenäoliselt vandenõu tagajärjel, mis võis olla seotud mitmega püssimehed. Komisjoni järeldusi, nagu ka Warreni komisjoni järeldusi, vaidlustatakse endiselt.