Sel päeval 1975. aastal ületas president Gerald R. Ford oma elukatse Californias Sacramentos.
Ründaja, väike, punaste juustega, tedretähniline noor naine nimega Lynette Fromme, lähenes presidendile California Kapitooliumi lähedal kõndides ja tõstis tema poole .45 kaliibriga käsipüstoli. Enne kui ta suutis tulistada lasku, astusid salateenistuse agendid ta kallale ja maadlesid ta maapinnale. Seitseteist päeva hiljem üritas teine naine, vaimselt ebastabiilne raamatupidaja Sarah Jane Moore San Franciscos viibides Fordit mõrvata. Tema katse nurjas kõrvalseisja, kes haaras vaistlikult Moore'i käe, kui ta relva tõstis. Ehkki ta tulistas ühe lasu, ei leidnud see seda sihti. Kõrvalseisjat, endist mere- ja Vietnami veterani, kelle nimi oli Oliver Sipple, tänati Fordi poolt kolm päeva hiljem avalikult.
Lynette Fromme, hüüdnimega “Squeaky”, kuulus kurikuulsa Charles Mansoni perekonda, narkomaaniaga rühmituste rühma, kes järgnes kultusjuhile Mansonile. Manson ja teised tema „perekonna liikmed“ mõisteti süüdi ja mõisteti vanglaks endise näitlejanna Sharon Tate'i ja teiste mõrvade eest 1969. aastal. Seejärel alustasid Fromme ja teised kultuse naisliikmed uues rühmituses nimega International Rahva kättemaksu kohus. See rühmitus terroriseeris ettevõtte juhid, kes juhtisid keskkonda hävitavaid ettevõtteid. Fromme ise oli Mansonist ikka veel nii vaimustatud, et kavandas president Fordi tapmiseks, et saada Mansoni heakskiit.
Fromme mõisteti süüdi mõrvakatses ja talle määrati eluaegne vanglakaristus Lääne-Virginias. Ta põgenes 1979. aastal, kuid ta tabati vanglast 25 miili raadiuses. Kummalisel kombel vangistati Fordi teine potentsiaalne mõrvar Moore samas rajatises ja ta põgenes 1989. aastal. Ta pööras end kahe päeva pärast ise ja, nagu ka Fromme, viidi üle kõrgema turvalisusega karistusvanglasse. Mõlemad naised jäävad täna vangi.
Pärast Fromme mõrvakatset jätkas Ford peatuvalt Kapitooliumi, et rääkida California seadusandja ees. Tema kõne põhiteemaks oli kuritegevus.
