23. novembril 1936 ilmus pildiajakirja esimene number Elu on avaldatud koos kaanefotoga Margaret Bourke-White'i Fort Pecki tammi prügiteest.
Elu tegelikult sai see alguse juba 20. sajandil teistsuguse ajakirjana: iganädalane huumoriväljaanne, erinevalt tänapäevast New Yorker haprate koomiksite, humoorikate palade ja kultuurireportaaži kasutamisel. Kui originaal Elu Suure depressiooni ajal kokku volditud, ostis mõjukas Ameerika kirjastaja Henry Luce nime ja käivitas ajakirja sel päeval 1936. aastal pildipõhise perioodilise väljaandena. Selleks ajaks oli Luce juba suurt edu avaldanud ajakirja väljaandjana. Aeg, nädala uudisteajakiri.
Alates keskkooli päevast oli Luce uudistemees, kes oli koos oma sõbra Briton Haddeniga nende koolilehe toimetaja. See partnerlus jätkus nende ülikooliaastate jooksul Yale'i ülikoolis, kus nad tegutsesid ülikooli õppetoolide esimeestena ja toimetajatena Yale'i päevauudised, samuti pärast ülikooli, kui Luce liitus Haddeniga kell Baltimore'i uudised aastal 1921. Just sel ajal tulid Luce ja Hadden välja idee Aeg. Kui see 1923. aastal turule toodi, oli see eesmärk edastada maailma uudiseid selle koostanud inimeste silme all.
Arvestades, et Aeg pidi uudiseid rääkima, Elu pidi seda näitama. Luce enda sõnul oli ajakiri mõeldud pakkuma ameerika inimestele võimalust näha elu; näha maailma; pealtnägijaid nägema suuri sündmusi ... nägema asju tuhandete miilide kaugusel ... nägema ja olema üllatunud; näha ja juhendada… nägema ja näitama… ”Luce seadis ajakirja tooni Margaret Bourke-Whitei uimastatava kaanefotoga prügikastist, mis on sellest ajast saanud 1930. aastate ikooniks ja presidendi juhtimisel valminud suurteks avalikeks töödeks Franklin Roosevelti uus pakkumine.
Elu oli oma esimese ilmumisaasta jooksul tohutu edu. Peaaegu üleöö muutis see seda, kuidas inimesed maailma vaatasid, muutes seda, kuidas inimesed saaksid maailma vaadata. Selle piltide õitseng maalis avalikkuses erksad pildid, jäädvustades nii isiklikku kui ka avalikkust ning pannes selle maailma sisenemiseks ekraanile. Elu selle tiraaž oli üle 8 miljoni ja see avaldas ameeriklaste elule 20. sajandi alguses ja keskel märkimisväärset mõju.
Kuna ajakirja populaarsuse edasiviiv jõud oli pildimahukas sisu, kannatas ajakiri, kuna televisioonist sai ühiskonna domineeriv suhtlusvahend. Elu lõpetas nädalaväljaandena tegutsemise 1972. aastal, kui hakkas kaotama publikut ja reklaamima televisioonile dollareid. 2019. aastal aga jätkati iganädalase avaldamisega USA ajalehtede lisana. Taaskäivitamisel oli selle kombineeritud ringlus taas miljonites.
