Sisu
1830ndatel ja 1840ndatel Samuel Morse'i (1791-1872) ja teiste leiutajate poolt välja töötatud telegraaf pani revolutsiooni pikamaa suhtlusse. See toimis elektriliste signaalide edastamise kaudu jaamade vahel asuva juhtme kaudu. Lisaks telegraafi leiutamisele töötas Samuel Morse välja oma nime kandva koodi, mis määras iga ingliskeelse tähestiku tähtedele punktide ja kriipsude komplekti ning võimaldas keerulisi s-e lihtsalt telegraafiliinide kaudu edastada. Aastal 1844 saatis Morse oma esimese telegraafi Washingtonist D.C.-st Marylandi osariiki Baltimore'i; 1866. aastaks oli üle Atlandi ookeani USA-st Euroopasse paigutatud telegraafiliin. Ehkki telegraaf oli 21. sajandi alguseks laialt levinud ja telefoni, faksi ja Interneti asemel asendas see alust, pidas alust kommunikatsioonirevolutsioonile, mis viis nende hilisemate uuenduste juurde.
Kaugsuhtluse varajased vormid
Enne elektrilise telegraafi arengut 19. sajandil muutis revolutsiooni teabe edastamine pikkade vahemaade järel, näiteks Hiina, Egiptuse ja Kreeka tsivilisatsioonid kasutasid kaugete punktide vahel teabe vahetamiseks trummelpuuteid või suitsusignaale. Selliseid meetodeid piiras aga ilm ja vajadus katkematu nägemisjoone järele retseptori punktide vahel. Need piirangud vähendasid ka semafori - tänapäevase elektrilise telegraafi eelkäija - tõhusust. 1790ndate aastate alguses välja töötatud semafor koosnes mitmest mäenõlvajaamast, millel kõigil olid suured liikuvad käed tähtede ja numbrite signaalimiseks ning kahest teleskoobist, millega teisi jaamu näha. Nagu iidsed suitsusignaalid, oli ka semafor ilmastiku ja muude nähtavust takistavate tegurite suhtes tundlik. Regulaarse ja usaldusväärse pikamaaühenduse toimimiseks oli vaja teistsugust teabe edastamise meetodit.
Kas sa teadsid? Rahvusvaheliselt tunnustatud hädasignaal SOS ei tähista ühtegi konkreetset sõna. Selle asemel valiti tähed, kuna neid on Morose koodiga hõlpsasti edastatav: "S" on kolm punkti ja "O" on kolm kriipsu.
Elektriline telegraaf
19. sajandi alguses avas elektrienergia telegraafi tootmiseks ukse kaks elektrivaldkonna arengut. Esiteks leiutas 1800. aastal itaalia füüsik Alessandro Volta (1745-1827) aku, mis hoidis usaldusväärselt elektrivoolu ja võimaldas voolu kasutada kontrollitavas keskkonnas. Teiseks näitas taani füüsik Hans Christian Oersted (1777–1851) 1820. aastal elektri ja magnetilisuse vahelist seost, suunates magneti nõela lahti elektrivooluga. Kui teadlased ja leiutajad kogu maailmas hakkasid patareide ja elektromagnetilisuse põhimõtetega eksperimenteerima, et välja töötada mingi sidesüsteem, langeb telegraafi leiutamise krediit üldiselt kahele teadlaste rühmale: Sir William Cooke (1806-79) ja Sir Charles Wheatstone (1802–75) Inglismaal ning Samuel Morse, Leonard Gale (1800–83) ja Alfred Vail (1807–59) USA-s
1830ndatel töötas Briti Cooke ja Wheatstone'i meeskond välja viie magnetsnõelaga telegraafisüsteemi, mida saaks elektrivoolu abil suunata tähtede ja numbrite paneeli ümber. Nende süsteemi hakati Suurbritannias peagi kasutama raudteesignaalide jaoks. Selle aja jooksul töötas Massachusettsi sündinud Yale'i haridusega Morse (kes alustas maalikunstniku karjääri), et töötada välja oma elektriline telegraaf. Teadaolevalt oli ta selle mõttega seotud, kui kuulis 1830ndate alguses Euroopast Ameerikasse purjetades elektromagnetismi käsitlevat vestlust ning õppis hiljem selle teema kohta lähemalt Ameerika füüsikult Joseph Henrylt (1797-1878). Koostöös Gale'i ja Vailiga valmistas Morse lõpuks üheahelalise telegraafi, mis töötas operaatori võtme allavajutamisel, et aku elektriskeem lõpule viia. See toiming saatis elektrilise signaali üle juhtme teises otsas asuvasse vastuvõtjasse. Kogu vajalik süsteem oli võti, aku, traat ja juhtmete ja vastuvõtja jaamade vaheline postide rida.
Morse kood
S-ide edastamiseks telegraafi juhtmete kaudu lõid Morse ja Vail 1830. aastatel nn Morzesi koodi. Kood, millele on määratud tähestikus tähed ja nummerdab punktide (lühimärgid) ja kriipsude (pikad märgid) komplekti kasutamise sageduse põhjal; sageli kasutatavad tähed (näiteks “E”) said lihtsa koodi, samas kui harva kasutatavad tähed (näiteks “Q”) said pikema ja keerukama koodi. Algselt muudeti kood telegraafisüsteemi kaudu edastatud märkidena paberitükile, mille telegraafioperaator tõlgiks seejärel tagasi inglise keelde. Pigem kiiresti selgus aga, et operaatorid said koodi kuulda ja aru saada lihtsalt vastuvõtja klõpsamist kuulates, nii et paber asendati vastuvõtjaga, mis tekitas rohkem väljendunud piiksu helisid.
Telegraafisüsteemi tõus ja langus
1843. aastal said Morse ja Vail USA kongressilt raha oma telegraafisüsteemi seadistamiseks ja katsetamiseks Washingtoni DC ja Baltimore'i vahel Marylandis. 24. mail 1844 saatis Morse Vailile ajaloolise esimese: “Mida Jumal tegi!” Telegraafisüsteem levis hiljem kogu Ameerikas ja maailmas, millele aitasid kaasa uued uuendused. Nende paranduste hulgas oli ka telegraafi juhtmete hea isolatsiooni leiutamine. Selle uuenduse taga oli Ezra Cornell (1807–74), kes oli tema nime kandva New Yorgi ülikooli asutaja. Veel üks täiustus, mille kuulus leiutaja Thomas Alva Edison (1847–1931) 1874. aastal tegi, oli Quadruplex-süsteem, mis võimaldas nelja juhtme edastamist samaaegselt sama juhtme abil.
Inimesed, kes soovivad kiiremat ja hõlpsamat teabe hankimist ja vastuvõtmist, tunnustasid telegraafi kasutamist kiiresti. Seadme laialdane ja edukas kasutamine eeldas aga ühtset telegraafijaamade süsteemi, mille kaudu oleks võimalik edastada teavet. Osaliselt Cornelli asutatud Western Unioni telegraafiettevõte oli algul vaid üks paljudest sellistest ettevõtetest, mis arenesid uue meediumi ümber 1850. aastatel. 1861. aastaks oli Western Union aga pannud paika esimese mandritevahelise telegraafiliini, tehes sellest esimese üleriigilise telegraafiettevõtte. Telegraafisüsteemid on levinud ka kogu maailmas. Ulatuslikke süsteeme ilmus kogu Euroopas 19. sajandi lõpupoole ja 1866. aastaks oli esimene püsiv telegraafikaabel edukalt paigaldatud üle Atlandi ookeani; 1940. aastaks oli üle Atlandi ookeani 40 sellist telegraafiliini.
Elektriline telegraaf muutis seda, kuidas sõda võideti ja võideti ning kuidas ajakirjanikud ja ajalehed äri tegid. Selle asemel, et kulutada nädalaid hobuste ja vedavate postikärudega, võiks telegraafijaamade vahel vahetada uudiseid peaaegu kohe. Telegraafil oli ka sügav majanduslik mõju, mis võimaldas raha „traadiga ühendada” suurte vahemaade taha.
Isegi 19. sajandi lõpuks hakkasid aga tekkima uued tehnoloogiad, paljud neist põhinesid samadel põhimõtetel, mis töötati esmakordselt välja telegraafisüsteemi jaoks. Aja jooksul varjutavad need uued tehnoloogiad telegraafi, mis kukub regulaarselt laialt levinud kasutamisest välja. Ehkki telegraaf on vahepeal asendatud veelgi mugavama telefoni, faksi ja Internetiga, on selle leiutis pöördepunktiks kogu maailma ajaloos.
Samuel Morse suri New Yorgis 80-aastaselt 2. aprillil 1872.
