Teise maailmasõja ajal allkirjastavad Jugoslaavia erinevate piirkondade esindajad Belgradis natsi-Saksamaaga vaherahu, mis lõpeb sissetungiva Saksamaa vastu 11 päeva kestnud mõttetu vastupanu Wehrmacht. Vangistati enam kui 300 000 Jugoslaavia ohvitseri ja sõdurit. Jugoslaavia vallutamisel suri vaid 200 sakslast.

27. märtsil 1941, kaks päeva pärast seda, kui Jugoslaavia valitsus kirjutas teljevõimudega alla vastuolulisele paktile, kukutasid Jugoslaavia õhuohvitserid Briti salateenistuste abiga riigi teljemeelse režiimi. Natside liider Adolf Hitler algatas vastuseks ulatusliku sissetungi riiki, mis algas 6. aprillil Belgradi pommitamisega. Erinevatest poliitiliselt ebastabiilsetest rahvustest koosnevad Jugoslaavia kaitsjad suunati nende riiki tunginud Saksa, Itaalia, Ungari ja Bulgaaria vägede hordide poolt.

17. aprillil alistus Jugoslaavia ja jaotati nelja sissetungiva telje suurvõimu vahel, välja arvatud Horvaatia nukuriik. Okupeerivad väed süvendasid piirkonna traditsioonilisi usulisi ja rahvuslikke erinevusi ning serblased olid eriti jõhkrad. Aasta lõpuks oli aga tekkinud kaks eraldiseisvat tõhusat vastupanuliikumist, ühte juhtis kolonel Dragolyub Mihailovitš, kes oli lojaalne paguluses olnud Jugoslaavia valitsusele, ja teist Josip Broz Tito juhtimisel, mis koosnes Jugoslaavia ebaseadusliku kommunistliku partei liikmed.