Sel päeval 1947. a. Kon-Tiki, lõpetab norra antropoloog Thor Heyerdahli valminud balsapuust parv pargi 4 300 miili pikkuse 101-päevase teekonna Peruust Raroiasse Taamiti lähedal Tuamotu saarestikus. Heyerdahl soovis tõestada oma teooriat, mille kohaselt eelajaloolised lõuna-ameeriklased oleksid võinud koloniseerida Polüneesia saared ookeanihoovustele triivides.
Heyerdahl ja tema viie inimese meeskond startisid 45-jala pikkuses Peruus CallaosKon-Tiki 28. aprillil 1947. The Kon-Tiki, mis sai nime müütilise valge pealiku jaoks, oli valmistatud põlistest materjalidest ja mõeldud meenutama Lõuna-Ameerika varajaste indiaanlaste parve. Vaikset ookeani ületades kohtasid meremehed tormi, haisid ja vaalasid, enne kui lõpuks Raroia kaldal pesi. Norras Larvikus 6. oktoobril 1914 sündinud Heyerdahl arvas, et Polüneesia varasemad elanikud on tulnud Lõuna-Ameerikast - teooria, mis oli vastuolus populaarse teadusliku arvamusega, mille kohaselt algsed asunikud saabusid Aasiast. Isegi pärast tema edukat reisi jätkasid antropoloogid ja ajaloolased Heyerdahli usu diskrediteerimist. Tema teekond aga köitis avalikkust ja ta kirjutas raamatu kogemusest, mis sai rahvusvaheliseks bestselleriks ja tõlgiti 65 keelde. Heyerdahl produtseeris ka dokumentaalfilmi reisist, mis võitis 1951. aastal akadeemia auhinna.
Heyerdahl tegi oma esimese ekspeditsiooni Polüneesiasse 1937. aastal. Ta ja ta esimene naine elasid aasta aega Marquesase saartel Fatu Hiva peal ning uurisid taimede ja loomade elu. Kogemused panid teda uskuma, et inimesed olid saartele jõudnud kõigepealt idast ookeanihoovustega triivinud ürglaevade pardal.
Jälgib Kon-Tiki ekspeditsiooni käigus tegi Heyerdahl arheoloogilisi reise sellistesse paikadesse nagu Galapagose saared, Lihavõttesaared ja Peruu ning jätkas oma teooriate testimist selle kohta, kuidas reisimine üle merede mängis suurt rolli iidsete kultuuride rändeharjumustes. 1970. aastal purjetas ta üle Atlandi ookeani Marokost Barbadosse pilliroopaadis nimega Ra II (pärast Egiptuse päikesejumalat Ra), et tõestada, et egiptlased võisid olla seotud Kolumbuse-eelsete ameeriklastega. 1977. aastal purjetas ta Iraagis ehitatud ürgses pilliroolaevas India ookeanil, et õppida, kuidas Mesopotaamia, Induse oru ja Egiptuse eelajaloolised tsivilisatsioonid võisid omavahel olla seotud.
Kuigi Heyerdahli looming ei olnud enamiku teadlaste poolt kunagi omaks võetud, jäi ta endiselt populaarseks avaliku elu tegelaseks ja hääletati kodumaal “sajandi norralaseks”. Ta suri 87-aastaselt 18. aprillil 2019 Itaalias. Tema kuulsa 1947. aasta ekspeditsiooni parv asub Norras Oslos Kon-Tiki muuseumis.
