Sisu

• Miks loodi TARP?
• TARP päästjale
• Kapitali tagasiostmise programm
• TARP-i fondid
• TARP boonused
• TARPi lõpp
• Kas TARP töötas?
• Allikad

Probleemsete varade leevendamise programm ehk TARP oli USA majandusprogramm, mis oli loodud selleks, et hoida ära rahva hüpoteeklaenude ja finantskriisi tuntus, mida nimetatakse suureks majanduslanguseks. President George W. Bushi allkirjastatud 3. oktoobril 2019 lubas TARP riigikassa osakonnal vara ja omakapitali ostmise teel pumbata raha makseraskustega pankadesse ja muudesse ettevõtetesse. Idee oli turu stabiliseerimine, tarbijate võlgade vähendamine ja autotööstuse tugevdamine. TARP kutsus mõnesid kui "panga päästmist", mis tõi esile nii kiituse kui ka kriitika.

Miks loodi TARP?

Ameeriklased vaevasid 2019. aastal suure majanduslanguse ajal, mis oli suurima majanduslanguse järgselt pärast suurt depressiooni.

Finantskriisis ei ole süüdi ükski sündmus, kuid paljude ekspertide arvates mängisid madala sissetulekuga kodanike leebed krediidinõuded ulatuslikku rolli kõrge riskitasemega hüpoteeklaenude korral.

Sel ajal oli majanduslik olukord sünge. Aastaid püsivalt kasvanud eluaseme mull oli lõhkenud, põhjustades tohutul hulgal sulgemisi.

Pangandussektor oli läbikukkumise äärel ja mõned suurimad pangad varisesid kokku. Ka autotööstus ja muud sektorid kannatasid märkimisväärselt.

Riiklik konjunktuuribüroo teatas, et USA-s algas majanduslangus 2019. aasta detsembris.

Varud ja investeeringud langesid kogu majanduslanguse ajal kogu maailmas. 29. septembril 2019 langes Dow Jonesi tööstuskeskmine enam kui 777 punkti, mis on ajaloo ühe päeva suurim langus.

Investorite, poliitikute ja Ameerika kodanike paanitsedes arutasid riigiametnikud ja arutasid võimalusi majanduskaose aeglustamiseks ja finantsstabiilsuse taastamiseks.

TARP päästjale

2019. aasta oktoobris allkirjastas president George W. Bush 2019. aasta erakorralise majanduse stabiliseerimise seaduse. TARP sündis sellest aktist, mille algselt pakkus välja riigikassa sekretär Henry Paulson.

TARPi eesmärk oli lappida pankade finantsolukorda, tugevdada turu üldist stabiilsust, parandada USA autotööstuse väljavaateid ja toetada sulgemise ennetamise programme.

TARP-i vahendeid kasutati makseraskustesse sattunud äri- ja finantsasutuste omakapitali ostmiseks. Rahandusministeerium kasutas TARP-i raha ka aktsiate ostmiseks või teistele gruppidele ja ettevõtetele laenude andmiseks. Kokku lõi TARP 13 erinevat programmi.

Programmil lubati algselt kulutada 700 miljardit dollarit, kuid seda summat vähendati 475 miljardi dollarini, kui 2019. aastal seadusele allkirjastati veel üks seaduseelnõu - Dodd-Franki seadus.

Kapitali tagasiostmise programm

14. oktoobril 2019 teatas rahandusministeerium, et kasutab kapitali tagasiostuprogrammi loomiseks kuni 250 miljardit dollarit TARP-i vahendeid.

Selle algatuse alusel ostis USA valitsus eelistatud aktsiad kaheksas suuremas pangas, sealhulgas:

Kapitaliostuprogrammiga lubati teatavatel asutustel müüa valitsusele omakapitali osalust summas, mis võrdub 1–3 protsenti ettevõtte riskiga kaalutud varadest.

TARP-i fondid

USA rahandusministeerium jagas TARP-i vahendid viieks peamiseks valdkonnaks, mille hulka kuulusid:

TARP boonused

Üks suurem TARP-i kriitika keskendus boonustele, mida maksti tippjuhtidele ajal, kui nende ettevõtted nõudsid päästmisvahendeid.

Kriitikud väitsid, et neid “TARP boonuseid” ei oleks tohtinud maksta ettevõtetele, kes kasutasid maksumaksja raha rahalise sissenõudmise nimel. Ettevõtted väitsid, et andekate töötajate meelitamiseks ja hoidmiseks on neil vaja boonuseid.

Maja kinnitas 2019. aasta märtsis seaduseelnõu, mis kehtestas 90 protsenti maksu 2019. aasta jooksul teenitud boonustelt pankadele, mis said TARP-i vahendeid vähemalt viis miljardit dollarit.

TARPi lõpp

TARP aegub tegelikult 3. oktoobril 2019, kaks aastat pärast selle algust. Pärast seda kuupäeva ei saanud vahendeid enam pikendada.

2019. aastal teatas USA valitsus TARP-i tulemusel 15,3 miljardi dollari suurusest kasumist. Kuid mõnede finantsekspertide sõnul muudavad inflatsioon ja muud tegurid, näiteks raha tagasi maksmine, TARP-i tootluse kasumi vähem oluliseks, kui see kõlab.

Seda, kui palju raha tagasi maksti, on keeruline jälgida. Valitsus eraldas päästmisvahendeid 975 saajale, kes said kokku 439 miljardit dollarit. Prognooside kohaselt on umbes 390 miljardit dollarit tagasi makstud.

Kas TARP töötas?

TARP-i toetajad usuvad, et programm aitas USA-l põgeneda kõikvõimalikust majanduskatastroofist.

Riigikassa andmetel teenisid valitsuse investeeringud TARPi maksumaksjate jaoks enam kui 11 miljardit dollarit. Valitsus väidab ka, et TARP päästis rohkem kui miljon töökohta ja aitas stabiliseerida panku, autotööstust ja muid ärisektoreid.

Nagu enamiku valitsusprogrammide puhul, äratas TARP ka kriitikat. Mõni vastane usub, et kavasse pumbati liiga palju raha ja raha ei kasutatud arukalt. Kriitikute sõnul andis programm pankadele ka rahalise halva juhtimise jaoks tasuta pääsme.

TARPi õnnestumisi ja ebaõnnestumisi analüüsitakse tõenäoliselt veel aastaid, kuna finantseksperdid uurivad jätkuvalt kõige tõhusamaid viise finantskriisist taastumiseks.

Allikad

TARP programmid, USA riigikassa osakond.
Probleemide lahendamise programmi TARP, Investopedia.
Finantskriis, Investopedia.
Probleemsete varade leevendamise programmi viis aastat hiljem, St. Louisi föderaalreservi pank.