Sel päeval 1906. aastal kell 17:13 tabas Richteri skaalal hinnanguliselt umbes 8,0 maavärin Californias asuvat San Franciscot, tappes hinnanguliselt 3000 inimest, kuna see kukutab arvukalt hooneid. Maavärina põhjustas San Andrease rikke libisemine umbes 275 miili pikkusel lõigul ning lööklaineid võis tunda Oregoni lõunaosast kuni Los Angeleseni.
Eriti laastatud olid San Francisco telliskivihooned ja puidust viktoriaanlikud ehitised. Tulekahjud puhkesid kohe ja kuna katkenud veetorustik takistas tuletõrjujaid neid peatamast, hakkasid peagi üle kogu linna tekkima tulekahju tormid. Kell 7:00 teatasid Fort Masoni USA armee väed justiitssaalile ning San Francisco linnapea E. E. Schmitz kutsus üles kehtestama hämarusest koidikuni liikumiskeelu ja volitas sõdureid laskma tapma kedagi, kes leidis rüüstamise. Samal ajal võitlesid tuletõrjujad ja USA väed meeleheitlikult käimasoleva tule ohjamiseks, dünaamides tulemüüride loomiseks sageli terveid linnaosa. 20. aprillil evakueeriti Van Nessi avenüü jalamilt USS-i 20 000 massiivse tule tõttu lõksu jäänud pagulast Chicago.
23. aprilliks oli enamik tulekahjusid kustutatud ja võimud asusid laastatud suurlinna uuesti üles ehitama. Arvatakse, et San Francisco suure maavärina ja sellele linnale laastatud laastavate tulekahjude tagajärjel hukkus umbes 3000 inimest. Hävitati peaaegu 30 000 hoonet, sealhulgas suurem osa linna kodudest ja peaaegu kogu keskne äripiirkond.
