Pärast edukat 1985. aasta novembris Genfis toimunud tippkohtumist kohtusid president Ronald Reagan ja Nõukogude liider Mihhail Gorbatšov Islandil Reykjavikis, et jätkata arutelusid oma vahepealsete raketi arsenalide ohjeldamise üle Euroopas. Just siis, kui ilmnes, et kokkuleppele võib jõuda, lagunesid kõnelused süüdistuste ja süüdistuste vahel ning USA-Nõukogude suhted astusid hiiglasliku sammu tagasi.
Kindel punkt tekkis siis, kui Gorbatšov taotles rakettidega seotud kõneluste laiendamist Ameerika strateegilise kaitse algatuse (SDI) piirangutele. Oponentide poolt „Tähesõdade“ algatuseks nimetatud SDI oli üks Reagani lemmikloomaprojektidest. Mitme miljardi dollarine programm, SDI, pidi kasutama kosmosetehnoloogiat, et pakkuda tuumarünnakute eest kaitset. Pole üllatav, et Reagan keeldus Gorbatšovi ettepanekut kaalumast ja kõnelused lõppesid järgmisel päeval, 12. oktoobril, ilma et käes oleks kokkulepet. Reagan süüdistas Nõukogude juhti pahauskselt kõneluste parameetrite laiendamise katses; tagasi Nõukogude Liidus teatas Gorbatšov, et Reagan näib valetavat oma soovist pidada tõsiseid läbirääkimisi relvapiirangute üle. Raketiküsimust käsitlevad kõnelused jätkusid alles 1987. aasta detsembris, kui kaks liidrit kohtusid Washingtonis kolmandal tippkohtumisel ja Gorbatšov nõudis SDI kaasamist läbirääkimistesse.
