Sisu
Petra on iidne linn, mis asub tänapäeva Jordaanias ja pärineb neljanda sajandi B.C. Kunagise suurlinna ja kaubanduskeskuse varemed on nüüd oluline arheoloogiline koht ja turismimagnet.
Kus on Petra?
Petra asub nii Jeruusalemmast kui ka Jordani pealinnast Ammanist umbes 150 miili lõuna pool ning Süüria Damaskuse ja Punase mere vahel keskpaigas, muutes selle ideaalselt piirkonna kaubanduskeskuseks.
Nii ajaloolased kui ka arheoloogid peavad seda paika oluliseks selle kauni kivimil põhineva arhitektuuri ja uuendusliku veemajandussüsteemi tõttu, mille tõttu viimane muutis piirkonna elamiskõlblikuks, kuna seda ümbritseb kõrb ja karm, mägine maastik.
Petrat on nimetatud ka „roosilinnaks” selle hoonetes kasutatavate kivide värvi tõttu. See nimetati UNESCO maailmapärandi nimistusse 1985. aastal.
Petra linn
Petra linna asutasid kaubanduspostina nabatelased - araabia beduiinide hõim, kes on praeguses Jordani edelaosas asuva piirkonna põlisrahvas.
Petras elavad ja kauplevad nabatelased kogusid peagi märkimisväärses koguses rikkust ning kadestusväärne Kreeka impeerium ründas linna 312 B.C. See sündmus on esimene viide Petrale salvestatud ajaloos.
Nabatelased võitlesid Kreeka sissetungijate vastu edukalt ära linna ümbritseva mägise maastiku. Mäed toimisid tegelikult loodusliku müürina, toetades Petrat.
Kreeka sissetung polnud aga viimane kord, kui linn rünnaku alla sattus.
Tegelikult tungisid roomlased aastal 106 A. D. Petrasse ja sundisid nabateanlasi lõpuks alistuma. Rooma impeerium annekteeris äsja omandatud territooriumi ja muutis selle nime Araabia Petraeaks.
Nad valitsesid linna valitsemist enam kui 250 aastat kuni neljanda sajandi keskpaigani, mil maavärin hävitas paljud selle ehitised. Bütsantslased võtsid lõpuks piirkonna üle kontrolli ja valitsesid Petrat umbes 300 aastat.
Kadunud Petra linn
Kaheksanda sajandi alguseks oli Petra suures osas hüljatud ning see polnud enam äriliselt, poliitiliselt ja / või kultuuriliselt oluline koht.
Ehkki see pole enam oluline linn, on ajaloolased ja arheoloogid märkinud Petrat ainulaadse arhitektuuri ja linna loonud Nabatean beduiinide tehtud konkreetse uuenduse tõttu.
Arvestades seda ümbritsevat vastupidavat mägist maastikku, ei tundu Petra linna ehitamiseks loogiline koht. Nabatelased kasutasid seda geograafiat ära, kui nad selle põhikonstruktsioone püstitasid.
Kasutades varajast tehnikat, mida nimetatakse kivilõike arhitektuuriks, nikerdasid nabatelased sõna otseses mõttes mitu linna ehitist ümbritsevatest kivipindadest. Nabateanlaste kultuuri arenedes ning roomlaste ja bütsantslaste poolt hiljem linnale oma jälgi jättes hakkas Petra arhitektuur võtma kasutusele segu erinevatest kultuuridest, mis selle hõivasid.
Nabatelaste ehitatud suured ja ehitud hauakambrid andsid lõpuks tee bütsantslaste ehitatud kristlikele kirikutele, kes pidasid Petrat Palaestina provintsi pealinnaks.
Sel ajal, kui roomlased valitsesid linna pärast nabateanlasi ja enne Bütsantsi, ehitati Petra Rooma tee. See oli Petra peamine teekond ja linna sissepääsu tähistamiseks ehitati Rooma stiilis ehitud väravad.
Nabatelaste mõju linna kujundusele ja ülesehitusele ei kõrvaldanud selle järgnevad valitsejad siiski täielikult.
Vee koristamine
Kõrbeelanikena olid nabatelased pikka aega vaeva näinud hooaegade jooksul, mil piirkonnas sademete hulk oli piiratud. Kui hõim ehitas Petra, töötasid nad välja ainulaadse kanalite, tammide ja tsisternide süsteemi, et koguda, ladustada ja jaotada vihmavett aastaringseks kasutamiseks.
Teatud aastaaegadel oli linnaümbrus üleujutustele kalduv. Nabatelased suutsid aga neid üleujutusi tammide ja seega linna veevarustuse abil tõhusalt kontrollida.
See tähendas, et nad võisid linnas elada isegi põuaperioodidel. See parandas ka Nabateani põllumeeste saagikust.
Petra Täna
Pärast kaheksandat sajandit, kui Petra kauplemiskeskusena suures osas hüljati, kasutasid selle kivikonstruktsioone mitme sajandi vältel teisaldatud rändkarjased varjualuseks.
Seejärel, 1812. aastal, avastas Šveitsi maadeavastaja Johann Ludwig Burckhardt Petra ainulaadsed varemed. Ta kirjeldas oma rännakute kroonikates kunagi suure linna varemeid.
Kuna läänemaailm on nende olemasolust teadlik, äratasid nad peagi muu hulgas arhitektide ja teadlaste huvi. Alates 1929. aastast käivitasid Briti arheoloogid Agnes Conway ja George Horsfield, samuti teadlased Tawfiq Canaan ja Ditlef Nielsen ametliku projekti Petra väljakaevamiseks ja ülevaatuseks.
Sellest alates on aastakümnete jooksul tehtud arvukalt leide, sealhulgas Bütsantsi ajajärgust pärinevad Kreeka kerimised 1993. aastal ning ka piirkonna liiva alla maetud varem tundmatu monumentaalkonstruktsiooni satelliidi abil tehtud uusimad dokumendid.
Kui 1985. aastal nimetati Petra UNESCO maailmapärandi nimistusse, viisid Jordaania valitsus sunniviisiliselt ümber Petra beduiinide hõimurahvad, kes olid linna allesjäänud varemetes endale kodud valmistanud.
2019. aastate alguses nimetati sait üheks „Seitsmeks uueks maailma imest”, mis viis turismi tippu. Sellest ajast alates on püütud kaitsta Petra varemeid raske turismi, samuti üleujutuste, vihma ja muude keskkonnategurite tekitatud kahjude eest.
Allikad
Petra. Maailmapärandi konventsioon (UNESCO).
Petra. Jordaania turismiamet.
Petra. NationalGeographic.com.
Petra näituseteave. Ameerika loodusloomuuseum. Amnh.org.
Petra: Jordaanias on maailma ime. TimeOut Travel.
