26. aprillil 1986 juhtus Nõukogude Liidu Tšernobõli tuumaelektrijaamas maailma halvim tuumaelektrijaama õnnetus. Kriisi avapäevadel hukkus kolmkümmend kaks inimest ja veel kümmekond põles radiatsioonipõletusi, kuid alles pärast seda, kui Rootsi ametivõimud teatasid ladestusest, tunnistasid Nõukogude võimud vastumeelselt, et õnnetus juhtus.
Tšernobõli jaam asus Pripyati asunduses, umbes 65 miili Kiievist põhja pool Ukrainas. 1970ndate lõpus Pripyatti jõe kallastele ehitatud Tšernobõlis oli neli reaktorit, millest igaüks on võimeline tootma 1000 megavatti elektrienergiat. 25. aprilli 1986. aasta õhtul alustas inseneride rühm reaktoris number 4 elektrotehnika eksperimenti. Insenerid, kellel olid reaktori füüsikast vähe teadmisi, soovisid teada saada, kas reaktori turbiin suudab inertsjõul töötada hädaabipumpasid.
LOE EDASI: Tšernobõli katastroof: minutiline mahasurumine
Sulamise vältimiseks panid operaatorid kõik rea 200-kontrollarved korraga reaktorisse. Kontrollvardad olid mõeldud reaktsiooni vähendamiseks, kuid neil oli konstruktsiooniviga: grafiidiotsad. Niisiis, enne kui juhtvarda viis meetrit absorbeerivat materjali võis südamikku tungida, sisenesid samaaegselt 200 grafiitotsikut, hõlbustades seeläbi reaktsiooni ja põhjustades plahvatuse, mis puhus ära reaktori raske terase ja betooni kaane. See ei olnud tuumaplahvatus, kuna tuumaelektrijaamad ei ole võimelised sellist reaktsiooni tekitama, vaid see oli keemiline, põhjustades põgenenud reaktsiooni käigus tekkivate gaaside ja auru süttimist. Plahvatuses ja sellele järgnenud tulekahjus eraldus atmosfääri enam kui 50 tonni radioaktiivseid aineid, kus seda kandis õhuvool.
27. aprillil alustasid Nõukogude võimud 30 000 Pripyati elaniku evakueerimist. Üritati varjata, kuid 28. aprillil Tšernobõlast loodes rohkem kui 800 miili kaugusel asuvates Rootsi kiirgusseirejaamades oli kiirgustase normist 40 protsenti kõrgem. Hiljem samal päeval tunnistas Nõukogude uudisteagentuur, et Tšernobõlis oli toimunud suur tuumaõnnetus.
LOE EDASI: Tšernobõli
Kriisi avapäevadel hukkus Tšernobõlis 32 inimest ja veel kümmekond sai radiatsioonipõletusi. Atmosfääri pääsenud kiirgus, mis oli mitu korda suurem kui Hiroshimale ja Nagasakile langenud tuumapommide poolt, levis tuul Põhja- ja Ida-Euroopa kohal, saastades miljoneid aakreid metsa ja põllumaad. Tšernobõli kiirgusega kokkupuutest põhjustatud vähki ja muudest kiirgusest põhjustatud haigustesse suri hinnanguliselt 5000 Nõukogude kodanikku ning miljonitele inimestele oli nende tervis kahjulik. 2019. aastal suleti viimased töötavad Tšernobõli reaktorid ja tehas suleti ametlikult.
