Sellel päeval 1974. aastal teatab president Richard Nixon üldsusele, et vabastab 46 kopeeritud Valge Maja vestluse ärakirjad vastusena juulis 1973. aastal välja antud Watergate'i kohtuistungile. Maja kohtukomisjon võttis järgmisel päeval vastu 1200 lehekülge ärakirju, kuid nõudis, et ka lindid ise keerataks.
Nixon võttis oma teadaandes põhjalikke vaeva, et selgitada avalikkusele oma vastumeelsust kohtukutse järgimisega ja sisu laadi, mida ta kavatses avaldada. Ta mainis oma õigust täidesaatva riigile saladuse kaitseks ning väitis, et tema ja tema nõustajate toimetatud ärakirjad jätsid ära kõik Watergate'i uurimise jaoks “ebaolulised” või riikliku julgeoleku seisukohast kriitilised. Ta kutsus komisjoni liikmeid üle vaatama tegelikud lindid, et teha kindlaks, kas president oli ärakirjades ära jätnud süüdistavad tõendid. "Ma soovin, et ei jääks ühtegi küsimust järele," rõhutas Nixon, "tõsiasja kohta, et presidendil pole selles asjas midagi varjata" ja "ma tegin endale selgeks, et varjatud ei tohi olla."
1972. aasta juunis tabati viis Nixoni presidendi valimise komiteega (CREEP) seotud meest, kes tungisid sisse tungima Demokraatliku Rahvuskomitee peakorterisse Washingtoni Watergate'i hotellis. Järgnev uurimine paljastas muud CREEPi poolt toime pandud ja vanemate volitatud ebaseaduslikku tegevust. Nixoni administratsiooni liikmed. Samuti tõstatati küsimusi selle kohta, mida president nendest tegevustest teadis. Nixon eitas jõuliselt sissemurdmise varjamises osalemist, kuulutades kurikuulsalt „Ma ei ole kelm”. 1973. aasta mais kutsus senat välja uurimise Watergate'i skandaali kohta, keset Nixoni vangilangemist avalikult. 1974. aasta juulis lükkas ülemkohus Nixoni nõude täidesaatva riigivõimu privileegi kohta ja käskis tal ülejäänud lindid üle anda. Ühel neist võis presidendi ära kuulata, käskides FBI-l lõpetada Watergate'i sissetungimise uurimine; seda hakati nimetama suitsetamispüstoliks, mis tõestas Nixoni süüd.
8. augustil 1974 vältis Nixon Senati röövimisprotsessi, saades esimeseks Ameerika presidendiks, kes astus tagasi. Hiljem armu sai ta järeltulija, president Gerald Ford, "kõigi Ühendriikide vastu toime pandud või võib-olla toimepandud süütegude eest."
