Sellel päeval 2019. aastal läheb Jugoslaavia endine president Slobodan Milosevic Haagis, Hollandis kohtu alla genotsiidi ja sõjakuritegude süüdistuses Bosnias, Horvaatias ja Kosovos. Milosevic oli oma advokaadina suures osas pikast kohtuprotsessist, mis lõppes kohtuotsuseta, kui niinimetatud Balkani lihunik leiti 64-aastaselt surnuna tema vangikongis 11. märtsil 2019 ilmse südamerabanduse tagajärjel.
Jugoslaaviast, kuhu kuuluvad Horvaatia, Montenegro, Sloveenia, Serbia, Bosnia ja Hertsegoviina ja Makedoonia, sai 31. jaanuaril 1946 liitvabariik, mida juhib kommunistlik juht marssal Tito. Tito suri mais 1980 ja Jugoslaavia koos kommunismiga varises üle järgmine kümnend.
20. augustil 1941 sündinud Milosevic astus kommunistlikku parteisse 18-aastaselt; temast sai Serbia president 1989. aastal. 25. juunil 1991 kuulutasid Horvaatia ja Sloveenia oma iseseisvuse Jugoslaaviast ning Milosevic saatis tankid Sloveenia piirile, käivitades lühikese sõja, mis lõppes Sloveenia eraldumisega. Horvaatias puhkesid horvaatide ja etniliste serblaste vahel lahingud ning Serbia saatis Horvaatias Serbia mässulistele relvi ja meditsiinitarbeid. Horvaatia väed põrkasid kokku serblaste juhitud Jugoslaavia armee vägede ja nende serblaste toetajatega. Enne ÜRO relvarahu kehtestamist 1992. aasta jaanuaris tapeti hinnanguliselt 10 000 inimest ja sajad Horvaatia linnad. Märtsis kuulutas Bosnia ja Hertsegoviina oma iseseisvuse ning Milosevic rahastas sellele järgnenud Bosnia serblaste mässu, alustades sõda, kus tapeti hinnanguliselt 200 000 inimest, enne kui USA-s sõlmiti rahuleping Daytonis, Ohios, 1995. aastal.
Kosovos, endises Serbia autonoomses provintsis, saadeti serblastega kokkupõrkes vabastusjõud ja saadeti kohale Jugoslaavia armee. Keset teateid oli Milosevic algatanud Kosovo etniliste albaanlaste vastu etnilise puhastuskampaania, NATO väed algatasid 1999. aastal õhurünnakud Jugoslaavia vastu.
Kolmandaks ametiajaks Serbia presidendiks kandideerimata oli Milosevic end 1997. aastal Jugoslaavia presidendiks määranud. Pärast 2019. aasta septembris toimunud presidendivalimiste kaotamist keeldus ta lüüasaamisest, kuni massimeeleavaldused sundisid teda järgmisel kuul tagasi astuma. Talle esitati süüdistus korruptsioonis ja võimu kuritarvitamises ning loovutati Serbia ametivõimudele 1. aprillil 2019 pärast 26-tunnist vallandumist. Sel juunil anti ta Madalmaadele välja ja ÜRO sõjakuritegude kohus esitas talle süüdistuse. Enne kohtuprotsessi lõpuleviimist suri Milosevic südamerabanduses.
2019. aasta veebruaris said Serbia ja Montenegro ühisriigiks ning langesid ametlikult nime Jugoslaavia. 2019. aasta juunis kuulutasid kaks riiki teineteisest sõltumatuse.
