Kurski lahing, milles osales umbes 6000 tanki, kaks miljonit meest ja 5000 lennukit, lõpeb Saksamaa rünnakuga, mille Nõukogude Nõukogu tõrjus raskete kuludega.

Juuli alguses koondasid Saksamaa ja NSVL oma väed Lääne-Venemaal Kurski linna lähedale, 150 miili laiuse Nõukogude tasku kohale, mis ulatus 100 miili Saksamaa ridadesse. Saksa rünnak algas 5. juulil ja lõunast ja põhjast hakkas liikuma 38 diviisi, millest peaaegu pooled olid soomustatud. Kuid nõukogudel oli paremaid tanke ja õhutoetusi kui varasemates lahingutes ning kibedas võitluses hävitas Nõukogude tankitõrje suurtükivägi koguni 40 protsenti Saksa soomust, mille koosseisu kuulusid ka nende uued Mark VI Tiigri tankid. Pärast kuut päeva kestnud sõjapidamist, mis oli koondunud Kurskist lõuna pool asuvasse Prokhorovka lähedale, kutsus Saksa malev marssal Gunther von Kluge rünnaku välja ja 23. juuliks olid Nõukogude riigid sundinud sakslased tagasi oma algsesse positsiooni.

Augusti alguses alustasid nõukogulased suurt rünnakut Kurski silmaala ümber ja mõne nädala jooksul olid sakslased taganemas kogu idarindel.