1. juuli 1997 südaööl pöördub Hong Kong tagasi Hiina valitsemise juurde tseremoonial, kus osalesid Suurbritannia peaminister Tony Blair, Walesi prints Charles, Hiina president Jiang Zemin ja USA riigisekretär Madeleine Albright. Paar tuhat Hong Kongersit protesteerisid käivet, mis muidu oli pidulik ja rahulik.
1839. aastal tungis Suurbritannia Hiinasse, et purustada vastuseisu tema sekkumisele riigi majandus-, sotsiaal- ja poliitilistesse suhetesse. Üks Suurbritannia esimesi sõdu oli hõivata Kagu-Hiina ranniku lähedal hõredalt asustatud saar Hong Kong. Aastal 1841 loovutas Hiina saare brittidele Chuenpi konventsiooni allkirjastamisega ja 1842 allkirjastati Nankingi leping, millega lõpetati ametlikult esimene oopiumisõda.
Suurbritannia uus koloonia õitses ida-lääne kaubanduskeskuse ning Lõuna-Hiina kaubandusliku värava ja jaotuskeskusena. 1898. aastal anti Suurbritanniale Pekingi teise konventsiooni alusel veel 99 aastat valitsemist Hongkongi üle. Pärast aastaid kestnud läbirääkimisi allkirjastasid britid ja hiinlased 1984. aasta septembris ametliku lepingu, millega kiideti heaks saare 1997. aasta käive vastutasuks Hiina lubaduse eest säilitada Hongkongi kapitalistlik süsteem. 1. juulil 1997 anti Hong Kong rahumeelselt Hiinale üle tseremoonial, kus osalesid arvukad Hiina, Suurbritannia ja rahvusvahelised ametnikud. Hong Kongi uue valitsuse juht Tung Chee Hwa sõnastas poliitika, mis põhineb kontseptsioonil „üks riik, kaks süsteemi“, säilitades sellega Hongkongi rolli Aasias peamise kapitalistliku keskusena.
