Sisu
Teabevabaduse seadus ehk FOIA allkirjastas seadusega president Lyndon Johnson 1966. aastal, andes üldsusele õiguse tutvuda kõigi föderaalagentuuride dokumentidega. FOIA mängib olulist rolli valitsuse läbipaistvuse ja vastutuse hoidmisel ning seda on kasutatud mitmesuguste valitsuse üleastumiste ja jäätmete paljastamiseks koos ohtudega avalikkuse tervisele ja turvalisusele.
Ehkki FOIA eesmärk on suurendada läbipaistvust, ei anna see juurdepääsu kõigile valitsuse dokumentidele. Kongressi poolt on seatud terve rida erandeid, mis lubavad agentuuridel muu hulgas riikliku julgeoleku ja isikliku eraelu puutumatuse kaitseks teavet varjata.
FOIA kehtib ainult föderaalsete täidesaatvate haruagentuuride registrite kohta, mitte Kongressi, föderaalse kohtusüsteemi ning valitsusasutuste poolt riigi ja kohalikul tasandil. Alates selle vastuvõtmisest on FOIA tugevdatud rea muudatustega.
FIAIA PÄRITOLU
California Sacramento demokraat John Moss valiti kongressiks 1952. aastal, keset külma sõda ja valitsussektori suureneva saladuse hoidmise ajastul.
Moss asus propageerima valitsuse suuremat avatust pärast seda, kui president Dwight D. Eisenhower administratsioon vallandas mitu tuhat föderaalset töötajat, keda süüdistati kommunistidena. Kui Moss palus vaadata koondamistega seotud dokumente, keeldus administratsioon neid üle andmast.
Pärast seda, kui Mossist sai 1955. aastal valitsuse teabe alase kongressi alamkomitee esimees, korraldas ta kuulamisi valitsuse läbipaistvuse kohta ja viis läbi uurimisi föderaalsete ametite teabe varjamise kohta.
Mossi sõnul võiks praegune valitsusaladuse hoidmise suundumus lõppeda diktatuuriga. Mida rohkem teavet tehakse kättesaadavaks, seda suurem on riigi turvalisus. ”
Ajalehtede toimetajad, ajakirjanikud, koolitajad ja teadlased olid nende hulgas, kes toetasid Mossi valitsuse salajasuse vastast kampaaniat, kuigi paljud föderaalsed ametid olid sellele vastu, väites, et kui nad ei suuda teatud juhtudel oma andmeid salajas hoida, oleks nende töö kahjulik.
FOIA TULEB SEADUSEKS
1966. aastal, pärast enam kui kümme aastat kestnud pingutusi, kogus Moss Kongressil lõpuks FOIA läbimiseks piisavalt tuge.
Ehkki president Lyndon B. Johnson ei olnud eelnõule alla kirjutanud, uskus see, et see piirab valitsuse ametnike võimalusi suhelda ja tõhusalt tegutseda, tegi ta seda 4. juulil 1966.
Johnson keeldus avaliku allkirjastamistseremoonia korraldamisest, nagu ta tegi ka teiste oluliste seaduste osas; siiski märkis ta oma avalduses: "Allkirjastasin selle meetme sügava uhkusega, et USA on avatud ühiskond."
FOIA jõustus aasta hiljem, 4. juulil 1967. Sellest ajast alates on FOIA tugevdatud rea muudatustega, mis algasid 1974. aastal pärast president Richard M. Nixonit hõlmavat Watergate'i skandaali.
Enne 1978. aastal Kongressilt lahkumist oli John Moss abiks selliste õigusaktide vastuvõtmisel, sealhulgas 1972. aasta tarbekaupade ohutuse seadus ja 1974. aasta föderaalne eraelu puutumatuse seadus ning ta oli esimene kongressi liige, kes esitas Nixoni vastu süüdistuse.
FOIA TAOTLUS
Üldiselt võib FOIA taotluse esitada iga USA kodanik, välisriigi kodanik või organisatsioon. Kõigi täidesaatvate haruagentuuride ja osakondade dokumentide suhtes kehtib FOIA, samas kui seadusi ei kohaldata Kongressi, föderaalkohtu, presidendi ja tema vahetute töötajate ning asepresidendi dokumentide suhtes.
Kuid vastavalt 1978. aasta presidendikandjate seadusele on üldsusel FOIA kaudu juurdepääs enamikule presidendikirjetele viis kuni kaksteist aastat pärast seda, kui ülemjuhataja väljub Valgest Majast. FOIA ei kehti ka osariikide valitsuste kohta; selle asemel on igal osariigil oma avatud registri seadused.
Agentuurid peavad teatud tüüpi teabe automaatselt ilma FOIA taotluseta kättesaadavaks tegema. Valitsusel pole FOIA taotluste menetlemiseks keskset kohta; selle asemel haldab iga amet ja vastab tema enda taotlustele.
FOIA VABASTUSED
Ehkki FOIA eesmärk oli suurendada valitsuse läbipaistvust, ei tohi seaduste kohaselt kogu teave avalikkusele kättesaadavaks teha.
Kongress esitas üheksa erandit, mis võimaldavad föderaalagentuuridel hoiduda dokumentide hoidmisest juhtudel, kui selle tegemine kahjustaks muu hulgas riiklikku julgeolekut või välispoliitikat, isiklikku privaatsust, konfidentsiaalset äriteavet ja õiguskaitseakte. Inimestel on õigus kaebus esitada või kohtuasi esitada, kui nad pole rahul agentuuri vastusega FOIA taotlusele.
Aastal 2019 sai föderaalvalitsus rekordiliselt 800 000 FOIA taotlust; kõige rohkem taotlusi menetlesid sisejulgeoleku, justiits- ja kaitseosakonnad ning Rahvusarhiivi ja Arhivaalide Administratsioon.
FIAIA MÕJU
FOIA tõttu on paljastatud mitmesuguseid valitsuse väärkäitumist ja jäätmeid ning avalikustatud ohud inimeste tervisele ja ohutusele.
FOIA taotlused on paljastanud kõike alates FBI kümnete tuntud afroameerika kirjanike jälitustegevusest viie aastakümne jooksul alates 1919. aastast kuni tõsiasjani, et USA pääses 1961. aastal kitsalt vesinikupommi plahvatamisest Põhja-Carolina kohal, kui B-52 kandis pomm B-52. see kukkus.
Muud märkimisväärsed näited on järgmised:
1980. aastatel said aktivistid pärast FOIA taotluse esitamist teada, et keskkonnakaitseamet teadis, et paberivabrikud lasevad jõgedesse mürgist ainet dioksiini.
Pärast 2019. aasta orkaani Katrina tagajärgi nõuab FOIA taastamispüüdluste ajal valitsuse katmata raiskavaid kulutusi.
2019. aastal paljastas FOIA taotlus valitsuse raporti, mille kohaselt asendas Ameerika parmesani juustu suur tarnija parmesani oma toodetes puidumassiga.
Allikad
FOIA kell 50. The Washington Post.
Tõhus FOIA, mis nõuab kõigile. Riikliku julgeoleku arhiiv.
John E. Moss, 84 on surnud; Salajasusevastase seaduse isa. The New York Times.
Presidendi avaldus FOIA allkirjastamisel. Ameerika eesistumise projekt.
