Esimese maailmasõja lõppedes tõusevad 3. novembril 1918 nii Saksamaa kui ka Austria-Ungari mässulised mässulised, tõstes revolutsioonilise sotsialistliku kommunistliku partei punase lindi ja ähvardades järgida Venemaa imperialistlike valitsuste langetamisel Venemaa eeskuju.

1918. aasta oktoobri viimaseks nädalaks olid kolm keskvõimu, Saksamaa, Austria-Ungari ja Ottomani impeerium, kõnelusi liitlastega vaherahu saavutamisest, neljas, Bulgaaria, oli selle aga septembris lõpetanud. 28. oktoobril arreteeriti Saksa mereväes 1000 meremeest pärast seda, kui nad keeldusid järgimast nende komandöride korraldusi Põhjamere brittide vastu viimase kraavi rünnaku korraldamiseks. Pärast Saksa laevastiku immobiliseerimist levis vastupanu peagi Saksamaa linnas Kielis, kus 3. novembril tõstsid umbes 3000 meremeest ja töölist kommunismi punase lipu. Kieli kuberner admiral Wilhelm Souchon kutsus mässu mahasurumiseks valitsusele lojaalseid mereväeohvitsere; tapeti kaheksa mässulist, kuid üldine vastupanu jätkus.

Samal ajal puhkes revolutsioon Viinis ja ka Budapestis, kus 31. oktoobril mõrvasid kommunistide juhitud Punakaardi liikmed Ungari endise peaministri krahvi Istvan Tisza. Oma impeeriumis hambusse sattunud Austro-Ungari valitsus kindlustas 3. novembril armee liitlasriikide vahel, lõpetades osalemise I maailmasõjas. Samal päeval Moskvas, massimõrval Austria mässuliste toetuseks, kommunistlik juht Vladimir Lenin kuulutas võidukalt: "On käes aeg, mil kõikjal tähistatakse maailmarevolutsiooni esimest päeva."