Pärast Virginia osariigi poolt ratifitseerimist muutuvad maa seaduseks USA põhiseaduse kümme esimest muudatust, mida ühiselt tuntakse õiguste seaduse eelnõuna.
Septembris 1789 kiitis USA esimene kongress heaks 12 põhiseaduse muudatust USA-s ja saatis need ratifitseerimiseks. Muudatuste eesmärk oli kaitsta USA kodanike põhiõigusi, tagades sõna-, ajakirjandus-, kogunemis- ja usuvabaduse; õigus õiglasele kohtumenetlusele ja relvade kandmisele; ning föderaalvalitsusele delegeerimata volitused jääksid osariikidele ja inimestele.
Inglise 1689. aasta õiguste seaduse eelnõu mõjul võeti õiguste seaduse eelnõu ka Virginia õiguste deklaratsioonist, mille koostas George Mason 1776. aastal. Native Virginia päritolu Mason oli eluaegne individuaalsete vabaduste meister ja osales 1787. aastal Põhiseaduse konventsioonis ja kritiseeris lõplikku dokumenti põhiliste poliitiliste õiguste põhiseadusliku kaitse puudumise eest. Järgnenud ratifitseerimisvõitluses leppisid Mason ja teised kriitikud kokku põhiseaduse toetamises kinnituse saamiseks, et muudatused võetakse viivitamatult vastu.
15. detsembril 1791 sai Virginia 10-st 14-st osariigist, kes kiitis heaks 12-st muudatusest 10, andes sellega õiguste deklaratsioonile riigi ratifitseerimise kahekolmandikulise enamuse, mis on vajalik selle seaduslikuks muutmiseks. Kahest ratifitseerimata muudatusest puudutas esimene elanikkonna esindatussüsteemi, teine keelas seadused, mis nägid ette, et kongressi liikmetele makstakse alates valimiste sekkumisest. Neist kahest muudatusettepanekut esimest ei ratifitseeritud kunagi, teist ratifitseeriti lõpuks aga enam kui 200 aastat hiljem, 1992. aastal.
